Igal nähtusel on ju omad juured ja seosed. Midagi ei teki kusagil iseenesest. Nii tuleb Antsla kogudust näha kui kogudust, mille juured on Eestis, aga millel on ka seos maailma baptismiga. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sweitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17. sajandi alguses Inglismaal püsivama kogudusliku vormiga liikumine, mis on saanud maailmas tuntuks baptismi nime all. 1640.a aastal loodi esimene baptisti kogudus Uusinglismaal, kus kujuneti dünaamiliseks ja jõuliseks usuliseks vooluks. Kakssada aastat hiljem, 1834. aastal loodi esimene kogudus Saksamaal, Hamburgis. Tänu sellele asjaolule levis baptism kiiresti kõigis Läänemereäärsetes maades.
Tänapäeval on erinevate maade baptistid ühinenud Baptismi Maailmaliitu (Baptist World Alliance), kuhu kuulub 150 000 kogudust 45miljoni täisõigusliku liikmega. Kui lisada neile lapsed ja noored, siis on baptistide arv maailmas üle 80 -ne miljoni. Teiste kirikutega tehakse koostööd, eriti misjoni ja sotsiaalaladel. Niisiis võib baptisti kirikust rääkida, kui maailmas laialtlevinud ja tunnustatud uskkonnast. Kui nimetada kuulsamaid baptiste , ei saa mööda minna kahest: Martin Luther Kingist (1929- 1968), mustast baptistijutlustajast, kes juhtis 50-60 -ndatel aastatel rassismivabastus liikumist USA-s ja Billy Grahamist (1918 ), maailmakuulsast evangelistist, kes on jutlustanud 50-ne aasta jooksul kõikidel kontinentidel 85 riigis. Baptistikirikusse on kuulunud USA presidentidest H.Truman, J.Carter ja B.Clinton. Kuid baptism pole ainult Ameerika Ühendriikide usuline lemmiklaps, kuigi just seal on ta suurim protestantlik konfessioon. Baptism on levinud Aasias (Lõuna-Koreas, Põhja-Birmas, Lõuna -Indias) ja Aafrikas, Austraalias ja Lõuna- Ameerikas.
Kuidas algas koguduse töö Antslas?
Vaimulik liikumine ja ärkamisaeg sai alguse Antslas 1925 aastal külalisvendade kaudu. Neid võttis vastu oma kodus keegi pime Liisa., kelle pool hakati hiljem palveteenistusi pidama. Samal aastal tuli Antslasse elama August Lainoja, kes pidas ümbruskonna taludes jumalateenistusi. 1926 aastal tuli Narvast Antslasse elama Gustav Tõnurist oma perega. Tema algatusel hakati jumalateenistusi korraldama Antsla linnas, kus selleks üüriti sobivaid ruume. Suuremaid jumalateenistusi korraldati tuletõrjeühingu saalis. 1926.a detsembris sai kogudus tegutsemisõigused ja kogudus registreerus. Avajumalateenistus peeti 1927 .a kolmekuningapäeval. Ja samal aastal ristiti 14 inimest, kes liitusid kogudusega. Gustav Tõnurist töötas 1927- 1931 aastani. Vaimulikku tööd jätkas endise pastori poeg Adolf Tõnurist. Viimase algatusel ostis kogudus vana veskihoone millest ehitati pühakoda. 1939 aastal töötas koguduses pühapäevakool millest võttis osa ligilähedaselt 30 last ja noort. 1939- 1940 juhatas kogudust pastor Joannes Luik. Kuid peagi algas sõda ja kogudus kaotas vastvalminud pühakoja. Seda kasutati sõjakeerises (1942-1945) sõjaväe laoruumina ja hiljem koolimajana (1945-1959).( "Antsla Kooli Valgus" 1990)
Pärast sõda kaotas kogudus töö stabiilse järjepidevuse, kuid siiski koguduseliikmed ja usurahvas palvetas ühiselt koguduse vajaduste pärast jätkuvalt koguduseliikmete kodudes, kus moodustati palvegrupp, mida juhatas Hugo Kasak. 1950- 1967 a-ni töötas Hugo Kasak pastorina Võru ja Antsla Baptistikoguduses. 1967.a septembris registreeriti kogudus uuesti Võru Baptistikoguduse pastori Paldor Teekeli algatusel. 1971. a. asus Antslasse elama Erich Sõmer perega, kes jätkas koguduse tööd kuni 1992 aastani. 1993-1995 aastani töötas pastorina Marko Leesik ja 1995 aastast töötab pastor Peeter Lemats. (" Teekäija" oktoober 1996) 1994 aastal tagastati kogudusele endine pühakoda aadressil Antsla, Jaani 24. 1995 aastal alustati pühakoja restaureerimistöödega ja 2000 aastal pühitseti juba restaureeritud uus pühakoda, milles toimuvad jumalateenistused, piiblitunnid, hingehodlik töö, sotsiaaltöö, erinevad kursused, misjonitöö, laste-ja noortetöö.
Antsla EKB Koguduse pastorid:
Gustav Tõnurist 1926-1931
Adolf Tõnurist 1938-1939
Johannes Luik 1939-1940
Hugo Kasak 1950-1967
Erich Sõmer 1971-1992
Marko Leesik 1993-1995
Peeter Lemats 1995-